Haridus Eesti kultuuris
Kirikuelus jäi üldjoontes püsima Rootsi aja lõpul sisseviidud kord. 18. sajandi tähtsam
religioosne suundumus oli hernhuutlus ehk vennastekogudused. Selle liikumise lätted
pärinevad Tsehhiast. Ümberkujunenud koguduse sünniajaks peetakse 1727. aastat.
Vennaste kogudus nõuab rangelt vagadust ja kõlblust. Mehed ja naised istuvad ka kooris
eraldi. Vennaste kogudus suhtub halvustavalt folkloori, rahvariietesse, ehetesse,
rahvalauludesse, - pillidesse. Kõik need olid nö. jumalavallatu elu märgid.
Vennaste kogudus hakkab looma laule. Laulukultuuri arenguga tulevad saatepillid.
Tulevad partituurid Euroopa muusikast. Orel on ka Vennaste koguduse poolt toodud pill
Eestisse.
Eestlased hakkasid viljast piiritust ajama, oli vaja ellu jääda. Eesti talupoeg hakkas
jooma. Tekkis kõrtside võrk. Iga kolme versta peale oli kõrts ja see oli mõisale suurim
tuluallikas
annaabi.ee 
