Peet Vallak “Elu nullpunkt” ja “Epp Pillarpardi Punjaba potitehas”
inimesekujutise erilist kaalukust tema teostes. (Puhvel, 1985, lk321)
Paljudes lugudes võib ühise joonena näha meeste hukutamist või lolliks tegemist
naiste poolt, kuigi naisi ei esitata pea üheski novellis peategelasena. Peamiselt kujutab
Vallak mehi ja nende hulgas eriti ätte, naisi esineb aktiivsemas osas ainult
paarikümnes teoses. Näiteks "Lodjavahi surm" on ainus teos, kus naisel on aktiivne
juhtiv osa sündmustikus, Epp Pillarpart aga, on juba üsna passiivne. (Palgi, 2011,
lk502.)
Epp Pillarpardi loos võistlevad kaks peremehekandidaati. Mõlemad limpsavad keelt
pigem potitehase kui Epu enda peale, kuid lõpuks on siiski Epp see, kes otsustab ja
asjad enda äranägemise järgi seab. Ei võta valelikku ja keevalist end tublit
meistrimeest Niilast endale peremeheks, aga noort Tiiskäppa meelitab tulevase
meistrikohaga selleks, et temast tegelikult endale peremees valmis kasvatada. Ja