arvutivõrgud
alla.
Põhjuseks uue internetiprotokolli väljatöötamiseks oli vajaduses suurema arvu IP-
aadresside järele. Esialgu jagati aadresse pillavalt. IPv4-aadress on kaheastmeline (võrgu
aadress ja hosti aadress) ning IPv4 32-bitine aadressiruum on hakanud ammenduma.
232 tähendab küll üle 4 miljardi aadressi, kuid nende ebatõhus kasutamine on viinud IP-
aadresside lõppemisele. Kasutatav 128-bitine aadress lubab teoreetiliselt anda aadresse 2128-
le seadmele. Nii suur hulk võib tunduda pillamisena, kuid nii näis see ka mitukümmend aastat
tagasi 32-bitise aadressiga. Võimalike IP-aadresside arv IPv6-s on umbes 4,3 miljardilt arvuni
3,4×1038, mis on praktiliselt piiramatu arv. Klemens Kasemaa selgitab: "Praeguseks hetkeks
on erinevatel hinnangutel ammendunud umbes 80% IPv4 aadressiruumist ja prognoositavalt
lõpeb selle protokolli järgi jagatavate vabade Internetiaadresside hulk aastatel 20032004.