Erasmus Rotterdamist
Kõik muu peale raamatutrükkimise kunsti jäi Erasmuse eest varjule: tal polnud silma
maalikunstile ega kõrva muusikale. Ta oskas tegelikkusega ühendusse astuda vaevu teisiti kui
raamatute kaudu ning ta on nendega lävinud rohkem kui naistega. Ta armastas raamatuid, sest
need vaikisid, ei tarvitanud vägivalda ning olid mõistetamatud nürimeelsele massile. Ainult
sellises valdkonnas võis muidu nii kokkuhoidlik mees pillajaks muutuda, ja kui ta püüdis
pühendustega endale raha soetada, siis tegi ta seda ainuüksi sel eesmärgil, et saaks osta
raamatuid, aina rohkem, üha rohkem, kreeka ja ladina klassikuid, ning ta ei armastanud
raamatuid ainult nende sisu pärast, vaid ta jumaldas neid puhtlihalikult nende olemises ja
saamises, nende oivalise, käepärase ja ühtaegu esteetilise vormi pärast. Tema elu kõige
õndsamad hetked olid need, kui ta tegeles raamatutega, raamatute heaks, need olid ta