Nõiad
alussärgi ning näitas ilma vähimagi häbita oma suguosi ning kriiskas roppusi. Tema liigutused
muutusid nii siivituks, et juuresolijad pöörasid silmad ära. Ta kisendas ühtevalu, ennast ise
kätega ära narrides: ,,Tule juba, niku mind!"
(Üks teine kord) nunnad pildusid oma pead vastu rinda ja selga nagu oleks neil kael katki,
tehes seda mõeldamatult kiiresti.
Nende näod muutusid nii kohutavaks, et nende peale pole enam sünnis vaadata; nende
silmad olid pärani ega pilkunud üldse. Nad ajasid äkitselt jubedasti pasite läinud ja mustaks
tõmbunud kange ja vinnidega kaetud keele suust välja. Nad painutasid ennast tagurpidi, kuni
pea puutus vastu jalgu ning kõndisid niimoodi imestamapaneva nobedusega ja pikka aega
ühtejärge. Nad tõid kuuldavale nii koledaid ja nii valje karjeid, mida keegi polnud varem
kuulnud. Nende suust tuli siivutuid sõnu, et ka kõige ärarikutumad meesterahvad oleksid neid
häbenenud.