“Maailma asemel” - Doris Kareva
Vormi poolest kasutab autor põhiliselt algriimi, et luuletused oleks laulvad ja pehmed nagu autor
isegi. Näiteks: "kõrgetes klaasides kutsuvalt küütles", "sisim saatus saab su silmavaates
silmnähtavaks", "seni sumbuvad sõnad su salmis". Samuti esineb korduseid, näiteks luuletuses
"Las ma kõnelen oma armsamast" asub sama lause iga kolme salmi alguses.
Metafoorid: "Õnn nagu õhupall", "Ei ela - surra ei saa", "Olla korraga, kordamööda", "Olla
pilkpimestav päike ja põrm", "Paljajalu maailmajääl", "Näovaagnal".
Karevale on kõige iseloomulikumaks kujundiks uni ja uinumine. Lisaks tavalistele epiteetidele
nagu "ilus kiskja", "käänuline tee", kasutab ta vastanduvaid epiteete nagu "pime päev",
"südamikku sügavalt, lähedalt", "katkend elektrijuhe su elavas peos". Leidub ka astendamise
võtet "armastus on kõiges, kõikjal, kõik". Võrdlused: "otsekui ohe sa lendu läed", "mind sa
annaabi.ee 
