vaenlase otsimise kaudu. Omal kultuuril näib puuduvat spetsiifika, võõrastel kultuuridel seevastu näivad olevat mingid iseärasused. Oma kultuuri tajutaks normaalsena, "õigena", "heana", võõrast kultuuri veidrana, "väärana", "pahana". Rühmaidentiteedi moodustumise aluseid on kõikekokku päris palju. Põhilõikeid, mille alusel rahvanali oma "meie"/"nemad" -suhted korraldab, on siiski kaks: sotsiaalne ja etniline. Rahvanalja pilkeobjekti-valik on omapäraselt "tsentrifugaalne". Väga teravasti töötab sotsiaalne "meie"-teadvus alt üles: sulane pärib naljandis võidu peremehe, talumees vaimuliku või aadliku, kellamees või köster pastori, toapoiss või kutsar härra üle; uuemas poliitilises naljas on tegelaskujud kaasaegsed, kuid pilke põhisuund ikka alt üles. Samal ajal pilkab naljand ka "marginaale" -- käsitöölisi (eriti rätsepaid ja kingseppi) ja kaupmehi, asotsiaale ja kerjuseid.