Eesti keskaeg
Patroon Johannes-evangelist.
Piiskop elas 14saj alates Kuressaares, kapiitel aga Haapsalus. Kapiitel oli ebaregulaarne (ilmikkapiitel).
Tartu piiskopkond – 1211 senine Dünamünde abt sai sealseks piiskopiks. 1219 Theoderich sai surma ja
uueks sai Alberti vend Herman. 1224 kui hõivati Otepää ja Tartu, rajas keskuse Tartusse. Endiselt nimetati
Lihula piiskopiks kuni 1235. Kapiitel oli ilmikkapiitel.
Kuramaa piiskopkond. Kutsuti algul Semgali pk-ks, piiskop paiknes Pilkenes ja oli ordu regulaarkapiitel.
Tallinna pk puhul oluline, et oli hoopis Lundi kirikuprovintsis. 13saj-14saj olid piiskopid taanlased,
hiljem orduga seotud. Lundiga seostus siiski üsna nõrk.
1220. aastail ka Virumaa piiskop, pärast Stensbyt see kaob.
Piiskopi ametisse saamiseks 2 teed
1. Toomkapiitel valib, paavst kinnitab
2. Paavst määrab.
Kui valitud, aga mitte paavsti kinnitatud, on ta piiskop-elekt. Täidab piiratud koguses kohuseid.