Aleksander Puškin
Lõpeb üleskutsega vene tsaar Aleksander esimesele, et see lõpetaks
talupoegade orjastamise.
,,Priius" tegemist on oodiga (ülistusluuletusega). Puskin vaatas õhtul aknast välja ja nägi
Mihhaili paleed, kus oli tapetud Aleksander I isa Paul I. Mõtted läksid Suurele Prantsuse
revolutsioonile. Kirjutab türanniast. Ja kuigi ta mõistab seda hukka, siis samas pole ta ka selle
poolt, et rahvas tuleb ja lööb kuningal pea maha.
Sel ajal kirjutas Puskin ka epigramme ehk pilkeluuletusi. Ta oli väga terav imineme. Kuigi
epigrammid ei ilmunud trükis. Puskini poliitiline luule äratab valitseja tähelepanu. Kord tuleb
ta koju nuhk ja pakub Nikitale 50 rubla. Aga ta ei luba nuhki majja paberitesse sorima ning
ajab nuhi minema ja hoiatab Puskinit. Kuuldused käivad. Ka sõbrad on mures, sest käivad
jutud, et Puskinit saadetaks ära Siberisse või Valge mere saarele. Puskini sõbrad paluvad
Aleksander I, et nii karmi karistust ei määrata
annaabi.ee 
