Antiikkirjandus
hea .
Algne zanr antiikteatris oli tragöödia. Tragöödia tekkis siis, kui Aristoteles eraldas
eeslaulja koorist. Antiikajas ei pruukinud tragöödia lõpud õnnetud olla. Ka tänasel ajal on
üheks zanriks tragöödia, kuid nüüd on selle lõpud tõesti õnnetud.
Peale tragöödiat kujunes antiikajas Atika komöödia. Komöödia kasvas välja
pilkelauludest ning lauljad olid ainult mehed. Komöödia oli pilkelikine ja mõnitav ning juurde
toodi ka nimed. Ajamöödudes koor taganes ning jäi laulma vaid vahelaule. Komöödia muutus
muinasjutulisemaks- parodeeriti müüte ja igapäevast elu.
Hiljem kujunes Uus Atika komöödia, kus taandus müüt ja muinasjutt ning kujunesid
välja stereotüüpsed karakterid. Need olid kindlad rollid, mis läbisid etendusi.
Igasugused kangelaseeposed ja müüdid on kandunud Euroopa kultuuri. Väga palju on