Artur Alliksaar
Hing kõhklev alles kohmetusest nõtkus.
Nüüd vallutab ta sujuvus ja nõtkus
ja hammastus vastavastatud maist.
12
Selgimus
Su saatust määrav kutsumus ja anne,
mis tihti helisevaks lauluks saab,
on kõrgusissetõusu leekiv vanne,
ta kõik su tunded põrmuks põletab.
Vaid armunu võib tunnetada kirge,
ja kannatust, kes ise kannatab.
Komeedi tee saab olla ainult sirge
ja kuum kui unelm lakkamata loov
ning pilkasuse kiuste valgelt virge.
Ehk küll su lend on alles tiivaproov,
sa julgelt tema tundmatusse mine,
kord teostub tas su salajasim soov.
On tõelisem su tung ja tõukumine
kui tema lõpus jäigalt sulguv haud.
ja täitsa tühjaks jäänud mängulaud,
su tardes mõtte omandab ta väring.
13
Kasutatud allikad
1. Alliksaar, A. (1984) „Väike luuleraamat“
2. Vingissar, M. (2002) „Ajast aega“
3. Muru, K
annaabi.ee 
