mis paneb Kronose oma lapsi välja oksendama. Zeus valas joogi kuldkruusi ning tal läks korda seda Kronosele pakkuda. Kronos oksendas kohe lapsed üksteise järel välja. Zeus aga mõistis, et ta ei saa enne midagi teha, kui vennad on täiskasvanuks saanud. Kui käes oli õige aeg algaski maailma suurim sõda titaanide ja Zeusi sõjaväe vahel. Kui 10 aastane sõda lõppes olid titaanid kaotajad ning nad heideti Tartarose pilkasse sügavikku. Järsku aga leidsid jumalad end vastamisi uue kohutava vaenlasega- Maa-ema oli maruvihane, et Zeus ja teised jumalad tema lapsi, titaane, nii karmilt olid kohelnud. Ta heitis ühte Tartarosega ja tõi ilmale Typhoni- hirmuäratava koletise. Zeus aga suutis Typhoni hävitada ning igaksjuhuks tõstis talle veel peale terve mäe. Typhoni aga purskas tuld ka läbi mägede- sellest tulid vulgaanid.
kraadi. Optimaalne temperatuur jääb aga vahemikku 2025 °C. Siiski leidub erandeid, mõned liigid suudavad kasvada ka mõnekraadises vees (#). Teise olulise tegurina tuleb arvesse lainetus. Kuna sügavamal vees kahaneb järsult valguse tugevus, siis väheneb ka fotosünteesi aktiivsus ning ühtaegu vetikate kasv. Lainetuse mõjul segatakse rakke veesambas üles ja alla, kord valguse küllusse, kord pilkasse pimedusse. Selline pidev "loksutamine" on hea vetikatele, kes oma asendit veesambas ise reguleerida ei suuda: ilma segunemiseta settiks nad üsna ruttu põhja. Sinivetikate kasvule on see aga ebasoodus, sest nii ei saa nad end gaasivakuoolide abil ülemistesse valgusküllastesse veekihtidesse "kergitada". Kokku võttes: sinivetikate vohamist soosib pikalt kestev soe tuulevaikne ilm. Püsivate tuulte ja jaheda ilma korral
10 aasta alguseks aga hakkas titaanide jõud raugema, ning siis algas nende hirmus tagaajamine üle maa ja merede. Kurnatud ning löödud titaanid põgenesid, et päästa end vaenlase paisuva viha eest. Jumalad järgnesid neile ookeani kõige kaugemate ... ______________ tekst puudu lk 22______________________________ (lk 23) Aheldanud titaanid kükloopide sepistatud raskete kettidega, heitsid Olümpose jumalad nad Tartarose pilkasse sügavikku ning sulgesid selle hirmsa vangla vägevate raudustega, mille ette jäid vahti pidama tohutud hiiglased. Ja loendamatuid sajandeid on titaanid seal lamanud, igatsedes päevavalguse järele. Võitjad suunudsid tagasi Olümpose päikeselistele nõlvadele. Nad olid oma suure võidu üle uhked, ent kui nad alla maa peale vaatasid, tuid neil pisarad silma. Maad oli võimatu ära tunda. Purustavas heitluses ei olnud miski puutumata jäänud.
annaabi.ee 
