Gailiti "Purpurne surm"
hankimisest või teede puhastusega. Tundsin kogu aeg, et kirjanik on oma elus
vististi väga palju haiget saanud ning üritab oma viha naiste vastu läbi kirjanduse
esitleda, mis on minu arvates väga labane ja näitab inimese võimet oma
probleemidega hakkama saada.
Alustaksin positiivsest, mida on hästi natukene. Mulle meeldis üks raamatus
kasutatud väide, mille peale naerma hakkasin ning selleks on: "pea paljas olema
ning läikima kui piljardimuna". Veel meeldis mulle, et Ingriin Joonas Moor'i
armastas ning ma tõesti usun, et nad oleksid võinud koos põgeneda ja õnnelikuks
saada. Kuna hästi palju räägiti seksist, kuigi ümber nurga siis tooksin välja ka
mulle neutraalselt huvitava tundunud väljendus naise vagiina kohta : "naise kahe
jala vahel olev kuningriik".
Nüüd siis negatiivne. Kogu teos tekitas minus äärmist viha ning raamatu
lõppedes, ma lihtsalt enam ei suutnud autori "õpetussõnu" lugeda. Ma ei ole
annaabi.ee 
