Linnade teke ja struktuur · Kaubandus, käsitöö, turvalisus , soodne asukoht · Rahvas koondus suuremate teede ristumiskohtadesse, jõesuudmetesse, sildade juures..linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad · Kaubatootmisele pani aluse spetsialiseerunud käsitööliste nõudlus linnaturule · 1250.aastal oli Euroopa suurim linn Pariis (100 000 elanikku +) · Linnade kasv suurenes 14.saj. siis tulid saja-aastane sõda, katkuepideemiad. Varauusajal hakkasid linnad jälle kasvama Linnade välisilme · Meenutas kontsentrilisi ringe · Müürid jagasid asustuse kaheks- selleks, mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. · Kitsad tänavad, meenutasid koridore, eelistati eredaid värve (punane,kuldne) · Linnas valitses kord ja arenguloogika · Igal inimesel ja asjal kin...
tavapärast peremudelit on raske taasluua, puudub piisav majanduslik ressurss ja inimesed, kes oleksid valmis selliseks tööks. Tänu sellele jäävad orvud ilma vajalikust tähelepanust ja hellusest, mille kodus saaksid emalt ja isalt. Õppimata jäävad ka traditsionaalsed käitumismallid, mille järgi hiljem sotsiaalsfääris õigesti orienteeruda. Samas on orbude hoolekanne hädavajalik teenus ja olemasolevaid vahendeid kasutatakse ära maksimaalselt. Lapsi ei pea aga tüüpilisest peremudelist välja kiskuma, et näha ühiskonna osalust nende elus. Riik tagab lastele põhihariduse ja nupukamatele ka võimaluse edasi õppida. See ei tähenda, et kodus võiks lapse harimise unarusse jätta. Kodust saadakse kooliminekuks vajalik teadmiste ja oskuste baas, mida hiljem on juba raske üles ehitada. Muidugi on ka kõrvalekaldeid normist. Leidub peresid, kus on taasavastatud koduõpe, kas siis pika koolitee tõttu või isiklikel kaalutlustel. Leidub ka
annaabi.ee 
