Põhilised loomsed koed. Loomaraku ehitus – mikrotuubulid, mitokonder, tuum (tuumake, tuumamembraanid kromatiin), tsütoplasma, lüsosoom, Golgi kompleks, siledapinnaline/karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, rakumembraan, tsentriool, mitokonder Epiteelkude – rakud paiknevad tihedalt üksteise vastas, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid, kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskude – rakud on piliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Eristatakse skeletilihastesse kuuluvat vöötlihaskudet ja siseelundite kostisesse kuuluvat silelihaskudet ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning koos sellega tõmbuvad kokku ka lihased. Sidekude – rakud asetsevad hajusalt, enamasti palju rakuvaheainet. Näiteks luukude, rasvkude ja veri.
Põhilised loomsed koed. Loomaraku ehitus mikrotuubulid, mitokonder, tuum (tuumake, tuumamembraanid kromatiin), tsütoplasma, lüsosoom, Golgi kompleks, siledapinnaline/karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, rakumembraan, tsentriool, mitokonder Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise vastas, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid, kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskude rakud on piliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Eristatakse skeletilihastesse kuuluvat vöötlihaskudet ja siseelundite kostisesse kuuluvat silelihaskudet ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning koos sellega tõmbuvad kokku ka lihased. Sidekude rakud asetsevad hajusalt, enamasti palju rakuvaheainet. Näiteks luukude, rasvkude ja veri.