RALPH WALDO EMERSON
SÕPRUS
Meis on palju rohkem lahkust, kui iial sõnades väljendatakse. Hoolimata kogu isekusest, külmast
kui maailma jahutavad idatuuled, kümbleb inimperekond armastuse elemendis just nagu hõredas
eetris. Kui paljusid inimesi me näeme teiste majades inimesi, kellega me õieti ei räägigi, aga
keda me austame ja kes meid austavad! Kui paljudega kohtume tänavail või istume kõrvuti
kirikus, tundes sooja, kuigi vaikivat rõõmu nende seltskonnast! Lugege vaid nende ringiuitavate
pilgukiirte keelt. Küll süda tunneb.
Selle inimliku kiindumustunde hellitamisest sünnib teatav südamlik elevus. Luules ja
tavaliseski kõnes sarnastatakse teiste suhtes tuntavat heatahtlikkust ja rahulolu tule materiaalse
mõjuga: nii kiired või palju kiiremadki, palju aktiivsemad, palju reibastavamad on need peened
sisemised kiirgused. Kirgliku armastuse kõrgeimast astmest kuni lihtsa heatahtlikkuse madalaima
määrani on need tunded need, mis teevad elu magusaks.