Eesti kultuurilugu
pidid ka oma raketid suuremaks iluks sinna laskma. Ja ehk õpetajad seda küll noomisid ja
Moosese vasika tantsuks nimetasid, ei pandud seda noomimist siiski sugugi tähele."
Mitmete Lääne-Euroopa rahvaste kohta on juba 15. sajandist andmeid kuuse (või mõne muu liigi)
toomise kombest, et nii osa saada looduse elujõust. Saksa soost kaupmeeskonna eestvedamisel
toimunud pööripäevapidustustest Rewalis (Tallinnas) Raekoja esisel turuplatsil kuuse ümber
pilgarit pidades on andmeid aastast 1441. Kinnistumiseni kristliku jõulutähistuse kombestikku
kulus veel paarsada aastat.
Niisiis oli jõulupuukomme levinud linnades ammu enne jõudmist eesti talupojakultuuri. Eesti
kohta on andmeid kuuse toomisest Kristuse sünnipüha tähistamiseks 19. sajandist (nt. on
mainitud vaeslastele jõulupuu korraldamist 1837. a. Tartus). Vaatamata sellele, et komme
kodunes kuuluvana nimelt jõulupühade juurde, säilitas see midagi oma ristiusueelsest minevikust.