Rfid
asemel on kaardi mikroskeemi tootja poolt piletisse salvestatud unikaalne kood (UID), mis võib olla kas
piletiomanikust sõltumatu (anonüümne pilet) või seotud piletiomanikuga või ka otse piletiomaniku identifikaator,
näiteks isikukood (personaliseeritud pilet). UID unikaalsuse tagavad kaartides sisalduvate mikroskeemide
tootjad, kaardi kloonimine nõuab eritehnikat. Pileti liigi ja kehtivuse kontroll tehakse üle võrgu tsentraalse piletite
andmebaasi vastu, kasutades piletikandjal olevat UID-d. Plussiks asjaolu, et mingit krüptosüsteemi ei ole
pileti kontrollimisel vaja rakendada ja pileteid ei tule "eeltäita", seega on süsteem fundamentaalselt turvalisem,
kui offline süsteem. Miinuseks vajadus regulaarselt võrguühendust võtta, kuigi üldjuhul piisab sagedasest
võrguühendusest, võrguühendust igal kontrollikorral vaja ei ole.
Väga robustselt võttes võiks kaarte jaotada järgmistesse kategooriatesse, alustades lihtsamatest ja
lõpetades keerukamatega
annaabi.ee 
