Vana-Liivimaa
Tegevust juhtis
piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha
põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE.
3. Tartu piiskopkond moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU.
4. Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA.
5. Kuramaa piiskopkond. Juhiks piiskop ja keskuseks PILETENE.
Piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Peapiiskopile Riias allusid Tartu ja Kuramaa
piiskop. Ühel oli veits rohkem võimu.
6. Liivi Orduriik (saksa ordu Liivi haru). Ordumeister juhtis. Pealinn RIIA. Tekksid RIIA võimu pärast
tülid peapiiskopiga ja keskus viidi üle Võnnusse, Cesisesse.
Eestimaa hertsogkond eksisteeris kuni Jüriöö ülestõusuni, sest päras seda, 1346. a müüs Taani kuninagas oma
valdused Liivi Orduriigile