Erisoojus on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Gaasi kogu siseenergia muutub tehtud töö ja saadud soojushulga arvelt. Valem: U = A + Q. Kui tööd teeb gaas ise või toimub jahtumine, siis on mõlemad suurused negatiivsed, sest gaasi energia väheneb. Gaas teeb tööd paisumisel, ehk siis, kui muutub tema ruumala. Gaasi tööd saab arvutada valemist: A = pV, kus p - gaasi rõhk ja V - ruumala muutus. PILET9 1.Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas- tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus a) molekulid loetakse punktmassideks, b) molekulide põrgetel seinaga nende kiiruste väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruste suund. c) Molekulide vahelist vastastikmõju ei arvestata. 2.Gaasi olekuvõrrand. pV=m/M*(R*T) p-rõhk (Pa), V-ruumala(m3), m-gaasi mass(kg) M-molaarmass (kg/mol), universaalne gaasikonstant R=8.31 PILET10 1.Soojusülekande liigid. Mehaaniline töö ja soojusenergia. 1) Soojusülekande liigid:
tööohutuse nõudeid. Esmaabi korraldus ettevõttes-Ettevõttes peab olema koolitatud esmaabiandja ning kergesti ligipääsetavas kohas esmaabivahendid. Esmaabi korralduse puhul tuleb järgida põhimõtet, et igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu. Külmetushaiguste ennetamine- korralikult magamine, tervislikult toitumine, trenni tegemine, tee joomine, korralikult käsi pesta, vitamiinide söömine Pilet9 . Tööohutuse ja töötervishoiu seadus. Seadusandlikud aktid. Töökorraldus riigi- ja ettevõtte tasandil. (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite
mõjutamata; väliselt peab olema võimalik teha kindlaks kumbas püsivas olekus ta on (lugemine); väliselt peab olema võimalik teda viia ühte tema püsivatest olekutest (kirjutamine). Millistel füüsikanähtustel mälud põhinevad: deformatsioon, laeng, positiivne tagasiside, magnetilised nähtused, optilised nähtused, viiteliin. Klassifikatsioon II joonisel allpool: Pilet 15 1. Registrid. Vaata Pilet9 2. Käsuformaadid- 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Vaata Pilet3 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Vaata Pilet11 Pilet 16 1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. 2. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Vaata Pilet11 Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Bipolaarsed tehnoloogiad:
annaabi.ee 
