Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
Moritz
kujutab maailma realistlikult, ilmestades seda isikupärase joonistusstiiliga. Välditud on
kontseptuaalset ja eesti kunstnikele omast pisut raskepärast kujundlikkust ja
stilisatsiooni.
Vilepi sõnul on Moritz siiani kõige enam tema raamatute sisusse süüvinud kunstnik
üldse. Kuna tal on ka endal kirjanduslikku soont, siis "jagab ta täpselt ära, kuhu vajalik
detail susata". (Uustalu 2007: 3)
Esimese raamatu luulekogu ,,Tere!" (2002) puhul kasutab Moritz väikelaste
pildiraamatust laenatud täispildi esteetikat: illustratsioon on raamideta, hõlmab
leheküljed äärest ääreni, tekst on trükitud selle peale. Kohati tingib see negatiivkirja
kasutamise, mille kohta ütlevad uuringud, et seda peaks rakendama võimalikult vähe
(Müürsepp 1996: 8). Järgmiste raamatute puhul on sellest võttest loobutud.
Illustratsioon on igal lehel kindla raami sees, mis hõlbustab lugemist.
Uuringud näitavad, et lastele on oluline kujutatava tegelase pilgu suunatus ja näo