Jüriöö ülestõus
poliitikas.
1933. aastal ilmus „Eesti rahva ajalugu“, milles oli ka illustratsioon Paide linnusesse läbirääkimistele
kutsutud eesti saadikute tapmisest. Pildi allkiri on kirjeldav: „Eesti kuningad ja nende sõdurid keskel
esiplaanil. Vasakul langenud sakslane, kes kaitses Järva foogti“. Kunstnik näitab jõudude ebavõrdsust ja
eestlaste vaprust. Kõige tähtsam oli aga rõhutada, et eestlastel olid oma kuningad.
Jüriöö ülestõusu aastapäeva eel toimus omamoodi pildiplahvatus. Võimude tellimusel valmis terve
rida jüriöö-teemalisi kunstiteoseid. Neid näidati rahvale esmalt 1943. aastal Moskvas ja kaks aastat hil-
jem ka Tallinnas.
Jaroslavlis, nõukogude tagalas maalitud pildid on rõhutatult rahvuslikud: eestlased kannavad rahva-
riideid, taustal on äratuntav Eesti maastik.
Evald Okase maalil „Jüriöö märgutuli“ näeme relvastatud rahvast järgimas kutset ülestõusule.