Mälu
oli üks varem esitatud ja üks uus pilt ning vaataja pidi otsustama, kumba ta oli varasemas
katses näinud. Selgus, et õigesti tunti ära keskmiselt 90% slaididest. Teises katses vaadeldi,
kas meelespidamise edukus sõltub materjali sisust. Inimestele näidati fotosid erinevate
naisenägudega, erineva kujuga tindiplekkidega ja lumehelveste suurendatud kujudega. 2
päeva pärast kontrolliti äratundmist samal viisil. Pildipaarides tunti ära 71% nägudest, 48%
tindiplekkidest ja 33% lumehelvestest. Nägude äratundmine oli parem ilmselt seetõttu, et nägu
kui stiimul sisaldab väga palju komponente, mis inimeseti varieeruvad ning mis on
äratundmise aluseks. Inimene tegeleb igapäevaelus pidevalt nägude eristamisega ja on
vastavaid komponente tundma õppinud (nt ka et valgete inimeste keskkonnas elavatel
valgetel keerulisem eristada omavahel mustanahaliste nägusid)