Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
kõnelejast või adressaadist või neist mõlemast. EKG järgi viitab kirjakeeles see ajas või ruumis
lähedasemale, too kaugemale referendile.Kui referendid asusid kaugel, kasutati pikemaid fraase. Kuigi eesti
keele ühiskeeles on kaks ruumiliselt vastanduvat demonstratiivpronoomenit (see ja too), kasutasid
katsealused ainult demonstratiivi see. Täpsustava asukoha määrajana lisati proadverbe siin, siit, seal või
sealt.
Pildinarratiiv Võrreldes lastega kasutavad täiskasvanud määratlejaid rohkem juba varem mainitud
referendile viitamiseks. Kui laste juttudes kasutati määratlejaid peamiselt just esimeste mainimiste korral,
siis täiskasvanud lisavad määratleja pigem NP-le, mille referent on juba teada või mis on saadaval.
Võrreldes laste narratiividega olid täiskasvanute omad ligi poole võrra pikemad.
Terminid ja nimed (lisaks eelpool paksus kirjas olnutele):