kogu Euroopa keskaegsest või tänapäevasestki kirjandusest tuttavaid tegelasi – kuid prantsuse lugeja puhul asi sellega piirdubki. Ja see polegi oluline, ta vilistab selle peale. Siin on kõik 8 märkimisväärselt selge ja vahetu, otsekui avastaksid, et räägid endalegi teadmata usside keelt. See romaani teine lingua franca teebki raamatu naljakaks ja irooniliseks. Huumorisoone ja pildilikkuse poolest võiks pakkuda sugulussidemeid koomiksi või animafilmiga. Inimesesarnased roomajad, igat sorti anakronismid, ootamatu absurdihuumor, kõikvõimalikud liialdused, heroilis-koomiline igas mõttes – lugejal on suuri raskusi tõsiseks jääda. «Mees, kes teadis ussisõnu» ei ole siiski lihtsalt padrikufarss ega loomanahkadesse ehitud jant. Eesti ajaloo ja ajalooliste müütide desakraliseerimine annab tulemuseks romaani, kus ei puudu teatav pamfletlikkus
Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Hiina aiakunsti areng on toimunud ühtlasemalt ja sirgjoonelisemalt kui Euroopas ning ilma suurte stiililiste hüpeteta. Hiina maastikuarhitektuur püüab oma asümmeetrilisuse ja näiliselt kindlaksmääramatu iseloomuga luua eraldatud ja üksildast atmosfääri. Tüüpilise hiina aia loojateks olid kunstnikud, kes järgisid ka aiakujunduses nn pildilikkuse printsiipe. Yin-yang e kaksühtsuse printsiip, millest hiina kunsti ja kultuuri käsitledes kunagi mööda minna ei saa, oli aluseks nii maalikunstile kui aiakujundusele. Taoistliku lihtsuse arenedes kujunes välja monokroomne maal, kus must arvati sisaldavat kümmet erinevat värvi (tänapäeval teatakse ligi 70). Kuna paljud kunstnikud olid ka aiakujundajad, mõjutas see ka lihtsamat ja konkreetsemat värvivalikut aedade loomisel