Marc Chagall - "Pariisi aastad"
eesmärkideks tonaalsusele. Samal ajal kui lõuendite taaskasutus oli hea väljendamaks
majanduslikke raskusi, sai sellest aja jooksul ka ilmekas vahendaja ning kubistide ilmekas
esteetiline protseduur.
,,Interjöör II" (,,Interior II"), maalitud aastal 1911, näitab Chagalli esimest katselist seiklust
kubismi. Kubismi idioom on näha nurgelistes vormides, mis märgivad naise seelikut ja laua
serva, kuid sügavamal sellest näivalt abstraktsest pildikeskmest omab maal ka jutustavat sisu.
Metsikus lahtiütlemises kukub naine habemega mehe peale, vedades enda järel kitse. Mees,
kes teeb hirmunud ja kaitsvat nägu, kraapides oma toolil kintsu, hoiab naist eemale temast
kõvasti kinni haarates. Mehe häda ja naise vihane instinktiivsus on väljendatud sajanditevanuse
kompositsioonitrikiga, mille läbi pannakse meid tõlgendama liikumise dünaamilisust ja liini
vasakult paremale.