Anu Välba
tuleb ka osata teha ja müüa. Nii et eks ka tegijad ole süüdi, et vaatajatel olulised
asjad sageli vaatamata jäävad. Sõnumi ja habemega heerosest ekraanil üksi enam
ei piisa. Televisioon aastal 2005 on hoopis midagi muud, kui ta oli 1985, muutunud
on ka vaataja vastuvõtlikkus. Aeg-ajalt tundub, et tegijad õigustavad oma olulise
sõnumiga saateid vaid sisuga, pööramata tähelepanu nüüdisaegsele pildikeelele,
viitsimata vormiga üldse mingit tööd teha, rääkimata promomisest. Ega sisukas ei
pea tähendama igavat. Selle tõestuseks on väliskanalitel muidugi palju saateid, meil
ehk ,,OP!", ,,Tegelikkuse KesKus", ,,Ajalik ja ajatu" ja ,,Terevisioon"
püüdleb ka selles suunas.
Ta on tundnud professionaalset kadedust kõige enam oma kolleegi Marko Reikopi
suhtes. See pole halb kadedus, sest ta on ikka oma tööd tehes väga hea! Ja siis Anu