VÄÄRTUSKASVATUS
kooliõues.
Vaheaeg on iga kahe kuu tagant. Kui rikkamad vanemad oma võsukest vaatama tulevad, kostitavad
nad peale oma lapse veel trobikonda pisemaid. Moodsad emad viivad lapsi internetikohvikutesse.
Poisid harrastavad seal nagu meilgi mänge, kus voolab verd ja sõjameestel lendavad pead otsast.
Tais on televisioonikultus. Ükskõik, millisesse pisipoodi, kohvikusse, apteeki või sauna ka ei lähe,
televiisor mängib kogu aeg. Päris omapead lapsi pildikastiga aga ei jäeta.
Lapsed on Tais armastuse kehastus. Vanemate ja laste vaheline asine suhtlemine on tundmatu. Nii
ongi sealsed lapsed õpetajatega suhtlemisel siirad ja avatud, nende rõõm ehe. Kui õpetaja on kooli
koridoris mõttesse jäänud, minnakse temast mööda varvastel.
Istusime ühes söögilauas ühe 8. klassi tüdrukuga. Ükskord hommikusöögi ajal küsis ta minult:
"Õpetaja, kas te käisite täna dusi all?" Olin kohmetunud: "Õhtul käisin, aga hommikul ei jõudnud,"