oma tema käest, minema bluffimise üritus suuremat mõtet, sest suure tõenäosusega maksab ta igal juhul. Selliste mängijate vastu on parem idee mängida sirgjooneliselt, oodata tugevat kätt ja siis võtta nende nupud. Kui flopp toob hirmuäratava laua nagu A-K-10, siis suure tõenäosusega on keegi sinu vastastest sellisele flopile rohkem või vähem pihta saanud, kuna preflopis makstakse tavaliselt pildikaartidega. Ära mine pankrotti ega ürita kedagi bluffida, kui suure tõenäosusega floppas keegi tugeva käe. Kui mängijal, keda sa üritad bluffida on järel väga vähe zetoone ning kes on panka pannud juba suure koguse raha, siis on ta sisuliselt sunnitud alati maksma sinu poolt tehtud panuse. Kui pangas on juba $ 20 ja sinu vastasel on järel ainult $ 3, siis praktiliselt puudub võimalus, et ta sinu panust ei maksaks, vahet pole, mis kaardid tal on.
ta sama vanalt juba ka lihtsamaid korraldusi. Pooleteise aasta vanuselt suutis laps moodustada kahesõnalisi lauseid, kaheaastasena 5–6-sõnalisi lauseid. Vanemad on lapse arendamisse väga teadlikult suhtunud, suhtle- mine lapsega algas juba raseduse ajal. Imikule vaatamiseks pandud peeglis hakkas ta kiiresti ise nägusid tegema. Titeeast saati on tema vaimset aren- gut stimuleeritud mänguasjadega, isevalmistatud pildikaartidega, mille tagaküljele olid kirjutatud sõnad, puslede ja raamatutega. Nelja-aastasena oli lapse lemmikmänguks mälumäng, kus pildipoolega allapoole asetatud kaartide seast tuli üles leida paarid. Huvitava uuringu tegi Tartu Ülikooli psühholoogiaosakonna töörühm Olev Musta juhtimisel 1997/98. aastal, kui nad kordasid Torki omaaegset uuringut sooviga kontrollida, kas ka Eesti laste puhul kehtib nn Flynni efekt, s