Kalju Lepik
Varjud ei jõua kunagi pärale.
Pikk valgus on pikast pimedusest pikem.
Kadunud külade läheduses on laul ja tuul.
Muld on igipüsiv, igipõline.
Siberisse saadetud põllumehe rahulik samm
lõhnab põldudel ikka ja veel.
9
Tuleb päev, kus kõik kadunud külade aknad
löövad õlilampide valgusest uuesti valgeks.
Näod on tuhmunud pildialbumist piltidel.
Vaarisad ja vaaremad,vanaisad ja vanaemad,
isad ja emad.
Koeru kirikukella kumin õitseb ülasena õhtutaevas.
Ja tagasitulek ei ole enam vihkamine.
Koerus 8.aprill 1990
Tuulte teedel
Kihutavad, kihutavad hullund tuulte ratsud,
lakad, sabad vuhisevad, sõõrmeis tormi naeru.
annaabi.ee 
