Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
vaid ka selleks, et parandada kujundust aineliselt. Samuti on väärtuslik säilitada olemasolevad
pinnavormid ja kogu olemasoleva maastiku olemus, mis suurendab veelgi selle ruumi
originaalsust. Inimene töötab loodusega, mitte loodusele vastu - see on üks põhiideesid
naturalistlikus aiakunstis.
Kuid mitte kõik modernistlikud pargid Rootsis polnud naturalistlikus stiilis kujundatud. Üks näide
Lõuna-Rootsist, mis pigem iseloomustab taanipärast modernistlikku aiaarhitektuuri:
Pildammsparken, Malmö.
Algselt rajati Balti näituseks 1914. a. 1920. a-te lõpul laiendas linnaarhitekt Erik Bülow-Hübe
(1879-1963) parki ning kujundas selle osaliselt ümber. Stiilis, mis oleks vormilt nagu
uusklassitsism, kuid sisult funktsionalistlik - park rahvale. Peatelg, mis läbib ümmargust "rahva
peoplatsi" ja viib suure tiigi äärde. Platsi ümbritseb istutatud pöögimets. Peoplatsilt viivad teed
kiirtena teistesse pargiosadesse. Margareta-paviljon on Balti näituse päevilt. Selle taga