Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid
püstiselt liikuvad loomad. Australopiteekuse-liigid on jagatud skeletiehituse järgi
kahte rühma: varasemad ja väiksemad, nn. gratsiilsed (siredad) vormid ja hilisemad
ning massiivsemad, nn. robustsed vormid. Üldiselt arvati siis, et australopiteekused
põlvnevad veel tundmata vahelülide kaudu mingist palju varem eksisteerinud
drüopiteekusevormist (Dryopithecus), mis kuulus pongiidide sugukonda.
60ndate aastate teisel poolel püstitasid ameerika paleoantropoloogid E. Simons ja
D. Pilbeam hüpoteesi, et esmasteks hominiidideks olid
hoopis ramapiteekused (Ramapithecus). Need olid tuntud peamiselt fossiilsete
lõualuufragmentide ja hammaste järgi Pakistani ja Põhja-India leiukohtadest
vanusega vahemikus 15...10 mln. aastat. Nende hammaste ja rekonstrueeritud
hammastesüsteemi ehitus ilmutasid tunnuseid, mis erinesid drüopiteekuste omast,
kuid sarnanesid australopiteekustega ja hilisemate hominiididega. Ramapiteekused
oletati australopiteekuste otsesteks eellasteks