4 · Vähem eutrofeerunud aladel on põhjataimestiku roll põhjaeluviisiga suurselgrootutele suur, samuti avaldavad mõju põhjasette tüüp ning toiteelementide hulk. · Eutrofeerunud aladel on liigiline koosseis väiksem. · Niitjate vetikate ja filtreerijate karpide hulk suureneb rannikumeres o Fucus vesiculosus varud vähenenud Idotea baltica üle läinud alternatiivtoidule ( niitjas vetikas Pilayella littoralis). · Niitjal vetikal on oluline roll lehtsarve dieedis ning põisadru puhmad pakuvad lehtsarvele suurepärast kaitset. · Mõõdukalt eutrofeerunud merealadel kasutati niitjat vetikat Pilayella littoralis toiduobjektina ning põisadrut varjepaigana. · Vetika fotosünteetilise aktiivsuse suurenemisel tema toiteväärtus (atraktiivsus) vähenes. · Mesoherbivoorid tarbivad olulise osa efemeersetest makrovetikatest ning sellega aitavad
on? Puhtaveelistes ja läbipaistvates vetes. 19. Miks on taimede kasv ja suguline paljunemine jõgedes või nende teatud lõikudel raskendatud? Sest vesi liigub ja kisub taimi. Vooluvesi viib seemned minema. 20. Millised muutused on ilmnenud Läänemere taimestikus eutrofeerumisel ja toksiliste ainetega reostumisel? On hakanud reostuse tõttu levima vetikad. Pruunvetikatest põisadru, Sphacelaria arctica ning niitja tallusega eutrofeerunud keskkonda eelistavad Pilayella ja Ectocarpus, punavetikatest Furcellaria lumbricalis ning Polysiphonia ja Ceramium’i liigid, rohevetikatest Cladophora ja Enteromorpha liigid.
annaabi.ee 
