Meistri ja margarita kirjand
– 30.
Moskva, kus on kaasaeg; iidne Jeršalaimi, milles valitses minevik ning igavikuline
teispoolsus, kus aeg ja ruum on muutumatud. Pimedusevürst Woland on
põhitegelaseks oleviku ja vaimumaailma ühendamisel, kogu loo aga sulatab oma
teosega kokku Meister, kes kirjutas loo prokuraator Pointus Pilatusest. Kuigi
peategelane prokuraator vaatas läbi Ješua Ha – Nostri süüasja ning kinnitas tema
hukkamise, tundis ta pärast süüd, et lasi Ješual valedel põhjustel surra. Pilatuses
raevukalt sõdinud valgus kahjuks võitjaks ei jäänud ja ta pidi leppima tapva
hingevaluga. Ješua jagas aga tõde, valgust, et kunagi inimene jõuab tõe ja
õigluse riiki, kus võimu pole tarvis. Ta oli veendnud, et inimese võib tuua tagasi
tema tõelise ja kauni loomuse juurde.
Meistri enda jaoks oli aga valguseks Margarita. Tema kaljukindel kivi, kes
innustas, inspireeris, kaitses ja lohutas, kui mehe jõud ja usk olid otsakorral.