August Alle
1934. aastaks oli valminud Alle kunstiküpseim luuletuskogu " Karmid rütmid ",
mis jõudis lugejateni 1923.a . detsembris.
Süveneva " tasalülitatuse " tingimustes kujuneb Alle eelistatumaks väljendus
vormiks epigramm. Üldse on ta selle zanri üks eredamaid esindajaid eesti kirjanduses.
Alle oli esimene Eesti järjekindel epigrammatik. Ta arendas deklaratiivse otseütlemise
asemel välja zanriomaselt vaimuterava ning kunstimõõtmeile vastava pilasalmi. Alle
saavutas oma epigrammidega enamasti täistabamuse.
Alle plahvatuslik temperament ja distsiplineerimatu anne ei kohanenud püsivamaks
tööks, mistõttu ta värsside puhtvormiline külg pole viimistletult lihvitud. Pikematel
6
luuletustel puudub teinekord keskendatus, kuid alati korvavad vormilist krobelisust
luuletaja elamuste esitamise siirus ja vahenditus, ta kujundite ere pildilisus, värvikas ja
lööv sõnastus