Alguses mõtleb Pilar, et see on lollus, aga hiljem nõustudes sõbraga paariks päevaks väiksematesse küladesse rändama minna, avastab ta, et on samuti armunud. d) Lahendus: Mees arvab, et peab valima oma armastuse ja oma missiooni vahel (inimeste tervendamine ja usu kuulutamine), kuid lõpuks jõuab talle kohale, et ta saab mõlemat teha. Pilar on nõus loobuma oma igavast elust ning mehele järgnema ja teda armastama. PILARI LÄHIISELOOMUSTUS: Raamat on kirjutatud esimeses isikus, läbi Pilari silmade. Ta kirjutab, mis viimasel ajal toimunud on ning paneb kõik oma tunded kirja. Pilar on tavaline 29-aastane naine, ta kardab riske ja uusi asju. Ta elab oma sünnimaal, õpib ja töötab seal ning alguses pole tal vähegi tahtmist, midagi huvitavamat teha oma eluga, nt. reisida. Veetes aega oma lapsepõlvesõbraga ja temasse armudes ta aga muutub. Ta on nõus armsamale igale poole järgnema ning terve
nimel oma sõdurielu ja püüda elada enam-vähem normaalset elu koos oma armastatud neiuga. Ka Robert Jordani salga hulgas oli mitmeid värvikaid karaktereid. Esiteks muidugi Maria, kes, vaatamata läbielatud õudustele, oli siiski suuteline lihtsaks ja siiraks inimlikuks armastuseks. Temas ei olnud julmust, ning kuigi ta oli sõda näinud, ei suutnud ta kuni viimase hetkeni uskuda, et sõda võib võtta temalt ta suure armastuse. Samuti tooksin siinkohal välja Pilari, kes küll nägi seda ette, et välismaalane saab surma, kuid sellegipoolest tegi kõik endast oleneva, et Maria ja Robert Jordan saaksid need kolm päeva olla õnnelikud. Inimlikku hirmu ja sellest tingitud valesid otsuseid esindab teose karakteritest vast kõige rohkem Pablo. Ta kartis surra ning ei tahtnud enam sõdida. Arvatavasti oli sellest hirmust ka kingitud tema reeturlik käitumine lõhkeainet varastades. Hemingway on oma teoses kujutanud põhiliselt karakterite inimlikke jooni