Voltaire
tingimusi. Elu viimased kuud möödusid Voltaire'il Pariisis, kus ta 1778. aastal suri
vähki. Vaimulikud keeldusid teda pühitsetud mulda matmast. 11. juuli 1791 Voltaire'i
surnukeha balsameeriti ja paigutati revolutsiooni ajal Panteoni.
Voltaire kirjanduslik looming on üsna mahukas: üle 50 näidendi (sh. tragöödiad
"Oidipus", "Brutus", "Zaire" jt., komöödiad "Veidrikud", "Nanine"), hulgaliselt luulet
ja epigramme. Poeem "Neitsi" (1755) sai kurikuulsaks kiriku ja Jean d'Arci
pilamisega. Samuti kirjutas ta mitmed filosoofilised jutustused (nt. "Zadig",
"Candide").
Voltaire'i loetakse prantsuse poliitilise ajakirjanduse rajajaks. Kuigi ta teinekord pilkas
monarhiat, ei olnud ta kuningavõimu vastane, vaid pooldas nn. valgustatud
absolutismi.
Jean – Antoine Houdon (oli Prantsuse neoklassikaline skulptor) valmistas istuva
Voltaire'i raidkuju kipsmudeli filosoofi elu lausa viimastel päevadel. Marmorist