V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
32
kohutava mõnituste ja pöörasuste kassikontserdi. Vaene Louis Püha! Kui vähe nad temast
siin, ta enese Justiits-palees hoolisid! Igaühel oli midagi poodiumile tulijaist märklauaks
võtta, kel must sutaan, kel hall, kel valge, kel lilla. Joannes Frollo de Molendino aga kui
ülemdiakoni vend oli oma ägeda kallaletungi esemeks valinud punase sutaani. Ta sihtis oma
jultunud silmad kardinali peale ja jorutas kõigest kõrist: «Cappa repleia meroh '
Kõik need üksikud pilamised, mida siin lugeja õpetuseks pehmendamata oleme ette
toonud, mattusid niivõrd üldise lärmi alla, et hääbusid enne poodiumile jõudmist. Muide,
kardinal ei võinudki pahandada, sest seesugused vabadused olid niisugusel päeval juba
kombeks muutunud. Tal oli hoopis teine mure, mis ta näostki välja paistis ja mis ta kannul
käies temaga ühel ajal poodiumile ilmus. See oli Flandria suursaatkond.
Kardinal polnud kaugeltki mitte kaugelenägev poliitikamees ega mõelnud palju järele,