Eesti Kultuurilugu
tekkima alevikke (suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale). Enne olid peale kiriku ja
pastoraadi seal olnud vaid kõrts ja köstrimaja, Lõuna-Eestis ka kihelkonnakool. Nüüd
lisandusid vallavalitsused, keskusesse kolisid käsitöölised ning väikekaupmehed.
Raudteede ehitamine tõi kaasa uue raudteejaama-aleviku tüübi, mis tavaliselt oli eraldi
või kaugemal vanadest kihelkonnakeskustest.
ÄRKAMISAEG (1860-1900)
,,Tattnina" - Rehetoas oli seni põletatud pilakust peergu, vahel ka puust või metallist
küünlajalas kodus valmistatud lambarasvast küünlaid. Väikesed klaasita petrooleumi- või
õlilambid ehk tattninad, võeti kasutusele 1860 aastail.
,,Eesti Postimees" - 1860. aastate teisel poolel tõusis eesti juhtivaks ajaleheks Jannseni
,,Eesti Postimees". Ajaleht toetas järjekindlalt rahvuslikku eneseteadvust, arvustas
ümberrahvastumist, propageeris koolihariduse tähtsust, nõudis kihelkonnakoolidesse
annaabi.ee 
