SUMERI KIILKIRI · Kiilkiri kui üks vanim kirjasüsteem kuulub sumerite kultuuripärandisse, alles peale 3. aastatuhande keskel levis ta üle kogu Mesopotaamia. · Oma nime on ta saanud tehnika järgi, mille puhul rootükiga vajutati savisse kiilukujuliste märkide kombinatsioone. · Vanimad kiilkirja tahvlid on leitud Urukist Inanna templist ning neid kasutati templi varade ülesmärkimiseks. Kirjamärkide areng ja struktuur · Varaseimas etapis kasutasid sumerid piktograafilist kirja. Esimeseks suuremaks leiuks loetakse Urukist leitud paarituhandet piktograafilise kirjaga tahvlikest. Kokku sisaldasid need umbes 1000 piltkirja märki. · Kuna piltkirja sümbolid põhinesid välisel äratuntavusel tähistatavaga, oli nende arv mõistagi piiratud. · Kirjatehnika vajalikku kasvu tõttu jäi märkide arv peagi liiga väheseks. · Soovi väljendada rohkem kui tehnika lubab näitab piltide mitmetähenduslikkus. Näiteks ,,tähe" sümbol tähendas ka
Prantsuse sinoloogi Leon Wiegeri [Wieger 40] raamat on paljuski esitus koos hiina keelsete seletustega. K¨ asitletud m¨arkide arv on 1800 ringis. Oma teose eriosas t~olgendab autor pronkskirja tekste. Jaapani keele huvilisele on raamatu miinuseks paljude u ¨ldkasutatavate m¨arkide puudumine. Raamat on Euroopa esimesi kanji morfoloogiat lahkavaid teoseid. Ajalooliselt j¨argmine on [Vaccari 50] k¨asitlus. Vaccari kirjeldab u. 500 omateada p~ohiliselt piktograafilist m¨arki ja m¨argielementi, mis on oma- korda jaotatud kahte r¨ uhma: imitatiivsed ja indikatiivsed elemendid [Vaccari 50, lk. vii]. Esimesed on lihtsalt kujutised (piktograafid), teised seotud juba mingi abstraktsema ideega (ideograafid), nende kahe ele- mendi kombineerimisel tekivad omakorda nn. loogilised kombinatsioonid (logical aggregate). Kolmanda liigina nimetab Vaccari veel a¨ra ka foneeti- lised m¨argid (phonetic). Vaccari k¨asitlust v~oiks pidada lihtsustatud