Näiteks kui liigutada arvuti hiirt, siis hiir saadab andmed läbi hiire juhtme emaplaadile. Andmed lähevad sealt edasi kiibistiku. Kiibistik kontrollib andmed ning uurib kuhu need andmed minema peaks. Kiibistik tunneb hiirest tulevad andmed ära ning saadab need edasi protsessorile. Protsessor dekodeerib andmed ning saadab andmed tagasi kiibistikule mis juhib andmed edasi videokaardile. Videokaart saadab andmed monitorile ja monitor esitab andmed pikslitena ning esitab hiire liikumist kuvaril. Kiibistikud on peidetud rohelise kuuma kindla metalliga, mis juhib kuumust eemale et kiibistik üle ei kuumeneks või ära ei sulaks. Näide: 8244BX põhja silla kiip ei kontrolli ainult andme liiklust protsessori ja emaplaadi vahel vaid kontrollib andme vahetus AGP kaardi siini vahel. Mõlemad kiibistikud jagavad ülesannet kontrollida andmeid PCI ja mälu andmeid. Andme teed võivad erineda kiibistiku tüübist
· digitaalsete algallikate valmistamine · fotode sisemine orienteerimine · fototriangulatsioon · kõrgusmudel valmistamine (DTM ainult maapind, DSM maapind koos obj.) · ortotransformeerimine · mosaiikimine ja radiomeetriline korrektuur · lõpp-produkti valmistamine 6. Fotogramm-meetrilised rastertooted ja nende kasutusvõimalused Rasterkuju andmete organiseerimise vorm, kus need on esitatud ruudukujuliste elementidena (pikslitena). Rastertooted: · katastrialuskaart e. kõlvikute kaart katastrisse kantava info aluskaardiks. · Eesti põhikaart - · digitaalsed kõrgusmudelid (DEM) kindlas mõõtkavas kõrguslik mudel, mis annab visuaalse võimaluse maastikku näha. Punktide kogum, kus igal punktil on x,y,z. · digitaalsed stereomudelid koosneb kahest kõrvuti asetsevat aerofotot, mille kattuvus on vähemalt 60%. 7. Fotogramm-meetrilised vektortooted ja nende kasutusvõimalused
muutuva pikkusega kood on nt Morse kood, kus tihedamini esinevaid sümboleid esitatakse vähemate märkidega. Huffmanni kodeerimise idee on asendada olemasolev sümboleid kirjeldav bitijada ümber nõnda, et informatsiooni hulgas tihemini esinevad tähemärgid saaksid kirjeldatud lühema bitijadaga. kontekstipõhine kodeerimine - ennustatakse konteksti põhjal järgmisi sümboleid Pildi (RLE, DCT, JPEG) ja video kodeerimine (interkaadrid, liikumise kompenseerimine). Pilt edastatakse pikslitena. pixel sisaldab infot heleduse kohta, 8 bit sinise heledus, 8 bit punase heledus, 8 bit rohelise heledus 000 - must, 444 - tumehall RLE - run length encoding - rida rea kaupa hea must-valgete piltide puhul, sest kui järjest palju piksleid on nt mustad, ei pea seda ütlema iga piksli kohta, vaid võib öelda, et pikslid nr 10-130 on mustad. DCT - diskreetne koosinusteisendus - reasignaalide jaoks mõeldud Fourier’ teisendus