Seega on piksevarraste kaitsetsoonid laiemad kui samal kõrgusel paiknevate piksetrosside kaitsetsoonid. Üksiku piksevarda kaitsetsoon on nõguskoonuse kujuline, mille moodustaja on piksevarda tippu läbiv kaar raadiusega 3H (joonis 5.11). Kahe teineteisest vähem kui 3H kaugusel asuva piksevarda vaheline kaitsetsoon moodustub varraste tippusid läbiva kaarega raadiusega R, mille keskpunkt MR on kõrgusel 3H (joonis 5.12). Piksetrossid Üksik piksetross tekitab piki trossi telgikujulise kaitsetsooni, mille ristlõike piirjooneks on trossi läbiv kaar raadiusega 2H. Kaks piksetrossi, mille vahekaugus on väiksem kui 2H , tekitavad koos kaitsetsooni, mille piiri piksekaitsetrosside vahel moodustab trossidele toetuv kaar raadiusega 2H . Väliskülgedel on kaitsetsoon sama kui ühe trossi korral. Joonis 5.15 Õhuliini kaitsenurk Õhuliini keskmine faasijuht on välgu otsetabamuse eest tavaliselt kaitstud suure varuga. Kahe
Kõrgemate paigaldiste korral on kaitsetsoonid suhteliselt väiksemad. TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 46 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Alljärgnev on esitatud kui meetod, mis tagab piisava kaitsetaseme ilma isolatsiooni- koordinatsiooni lähema käsitlemiseta. Üksik piksetross loob piki trossi telgikujulise kaitsetsooni, mille moodustajaks (ristlõike piirjooneks) on trossist algav kaar raadiusega 2H (vt joonis 9.6.1). Kaks piksetrossi, mille omavaheline kaugus on väiksem kui 2H, loovad kaitsetsooni, mille piiri piksetrosside vahel moodustab kõrguse 2H keskpunktist MR läbi trosside (raadiusega R) tõmmatud kaar (vt joonis 9.6.2). Kaitsetsoon on trosside kogu ulatuses pidev. M2H M2H
otselööke seadmeisse saab suure tõenäosusega vältida, kui kasutada alljärgnevat piksevarraste või -trosside paigutusviisi. Joonistel 9.6.1 kuni 9.6.4 kujutatud kaitsetsoonid kehtivad paigaldiste puhul, mille kõrgus H on kuni 25 m (kasutusel 420 kV elektrivõrgus). Kõrgemate paigaldiste korral on kaitsetsoonid suhteliselt väiksemad. Alljärgnev on esitatud kui meetod, mis tagab piisava kaitsetaseme ilma isolatsiooni- koordinatsiooni lähema käsitlemiseta. Üksik piksetross loob piki trossi telgikujulise kaitsetsooni, mille moodustajaks (ristlõike piirjooneks) on trossist algav kaar raadiusega 2H (vt joonis 9.6.1). Kaks piksetrossi, mille omavaheline kaugus on väiksem kui 2H, loovad kaitsetsooni, mille piiri piksetrosside vahel moodustab kõrguse 2H keskpunktist MR läbi trosside (raadiusega R) tõmmatud kaar (vt joonis 9.6.2). Kaitsetsoon on trosside kogu ulatuses pidev. M2H M2H
annaabi.ee 
