päästis loote ja õmbles selle oma reie sisse, kus ta kandis Dionysost tolle ilmaletulekuni. Hera ei saanud ikkagi rahu, vaid andis vastsündinud lapse Hermesele, kes pidi ta viima nümfide juurde Nysasse. Nümfid kasvatasid Dionysose üles ning ta sai alustada võitlust oma kohale Olümposel Teine tuntud lugu räägib, et Dionysose vanemad olid Zeus ning allilmavalitsejanna Persephone. Hera ajas armukadedushoos titaanid Dionysost tükkideks rebima, Zeus proovis titaane eemale peletada piksenooltega, kuid jäi hiljaks ning päästa suudeti vaid Dionysose süda. Selle päästjaks loetakse erinevates versioonides Athenat, Rhea, või Demeterit. Zeus lõi südamest Semele üsasse uue loote. Mõnede lugude järgi pidi Semele selleks lapse südame ära sööma. Mõlema loo järgi on Dionysos ,,kahekordselt sündinu", see viitab, et ta kuulub nii allilma, kui ka maisesse ellu. Ühtlasi vihjab see kreeklaste müstikaarmastusele. Ka selle loo järgi satub Dionysos Hermese kätte, kuid
Ta läks Eleusise valitsejate juurde ja valis neist ühe oma saadikuks inimeste juures ja õpetas teda õigesti vilja külvama ja müsteeriume. Dionysos ehk Backhos Dionysos sündis Teebas Zeusi ja Teeba printsessi Semele pojana ning oli seeläbi ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad polnud surematud. Kuna Zeus oli Semelesse hullupööra armunud, lubas ta Styxi jõe nimel täita ükskõik, millise Semele soovi, mille peale tütarlaps palus jumalat end talle täies hiilguses näidata, piksenooltega ja puha. Selle soovi oli Semele hinge poetanud muidugi armukade Hera, kes teadis, et säärane vaatepilt tüdruku tapab. Kuna Zeus oli Styxi nimel vandunud, ei saanud ta enam midagi parata ja tüdruk suri ülivõimsa lõõmava valguse eest. Kuid Zeus näppas Semelelt lapse emaihust ja hoidis teda oma puusas Hera eest varjul, kuni väetike ilmale tuli. Siis viis Hermes lapse nümfide juurde, kes poisi üles kasvatasid. Meheikka jõudnud, rändas ta läbi kaugete paikade ja õpetas
annaabi.ee 
