Aja jooksul on teda oluliselt täiendatud ja modifitseeritud. Graamreaktiivsus sõltub bakteri rakukesta ehitusest, rakkude magneesiumribonukleaadi sisaldusest ja RNA ning DNA vahekorrast.. Graamreaktiivuse määramise käigus uuritakse trifenüülmetaanvärvidega (kristall-violett või gentsiaanviolett) töödeldud bakterirakkude värvuse püsimist töötlemisel etüülalkoholi või mõne teise orgaanilise lahustiga Värvide kinnitumise soodustamiseks kasutatakse peitse - Lugoli lahust või pikriinhapet. Graamnegatiivsetel mikroobidel on rakukest keerulisema ehitusega ja kõrgema lipiidsete komponentide sisaldusega ning värvub seetõttu suhteliselt nõrgemini kui graampositiivsetel mikroorganismidel. Graamnegatiivsed rakud muutuvad orgaanilise lahusti toimel värvusetuks ja täiendaval fuksiiniga värvimisel punaseks. Graampositiivsed mikroorganismid värvuvad sinakasvioletseks, kuna adsorbeerivad rohke
sulgege see puhtasse nõusse ja pange kindlasse kohta. Parim koht nitroglütseriini hoidmiseks on kaugel kõigest elavast ja vähegi väärtusli-kust. Nitroglütseriin võib ilma vähimagi seletatava põhjuseta õhku lennata isegi juhul, kui teda hoitakse kindlas ja jahedas kohas. 3.1.4. PIKRAADID. Kuigi siin pole veel tutvustatud pikriinhappe saamist, tuleb eelnevalt tutvustada tema sooli, kuna need on erakordselt tundlikud ja detoneeruvad löögi mõjul. Segades pikriinhapet metallhüdroksiidide (nagu naatrium- - või kaaliumhüdroksiidiga) ning vee väljaaurustamisel saab valmistada metallpikraate. Lihtsalt hankige või valmistage pikriinhapet ja segage seda (eelistatult) kaaliumhüdroksiidi lahusega, mis on keskmise molaarsu-sega (umbes 6-9 M). Saame kaaliumpikraadi, mis on löögitundlik ja mida võib kasutada igat tüüpi kõrgklassi lõhkeaine detoneerimisel. 3.2. MADALA KLASSI LÕHKEAINED.
annaabi.ee 
