Pikoloflööt Pikoloflööt on puupuhkpill, flöödi "väikeveli". Välimuselt sarnaneb ta suurele flöödile, kuid on sellest pisem ning ulatuselt kõrgem. Pikoloflööt kõlab oktaav kõrgemalt kui noodis kirjas. Pikoloflöödi kõlavärv on särav, terav ja kõrges registris kiledavõitu. Algselt oli pikoloflööt valmistatud puust, tänapäeval valmistatakse neid lisaks veel näiteks hõbedast või plastikust. Üks varasemaid teoseid, kus kasutati pikoloflööti, oli Ludwig van Beethoveni 5. sümfoonia, kus pikoloflööt mängib viimases, neljandas osas. Pikoloflöödile on kirjutanud instrumentaalkontserte Lowell Liebermann, Sir Peter Maxwell Davies, Bruce Broughton, Valentino Bucchi, Egil Hovland, Guus Janssen, Daniel Pinkham. Graham Waterhouse on kirjutanud kvinteti pikoloflöödile ja keelpillikvartetile. Pikoloflööti õpetatakse Paide muusikakoolis. http://paidemuusikakool.ee/wp-content/uploads/2011/01/pikolo.jpg Video: http://www
• *pikkade meloodiate asemel kasutas meeldejäävaid motiive, mida oskuslikult töötles. Sageli erinevad teemad motiiviliselt seotud, seetõttu teosed materjalilt terviklikud *sageli valitsevad kangelaslikud meeleolud. Kuigi otsest programmi ei ole, kujutavad mitmed teosed endast sümboolset võitlust Kangelase ja Saatuse vahel *loobus menuetist tsükli kolmanda osana ja asendas skertsoga (kuigi sageli ei kasuta skertso nime) * laiendas sümf. orkestri koosseisu (pikolofl., kontrafag., tromboonid, löökpille), tšellod ja kontrabassid eraldi ridadele