Elu võimalikkuse uurimine Päikesesüsteemis ja sellest väljaspool
4. Kepleri teleskoop
5. Kokkuvõte
6. Viited
7. Täpsustavad märkused
Sissejuhatus
Aegade algusest on juba usutud, et me ei ole Maa peal üksinda. Inimesed on koguaeg
uskunud, et taevas on valitsev tsivilisatsioon, kes võib meie saatust otsustada sõrmenipsuga.
Selleks tsivilisatsiooniks peeti jumalateperekondasid, iga ühiskond kummardas ja tunnistas
ainult oma väljamõeldut perekonda. On inimesi, kes usuvad siimaani sellesse, et inimesed on
hüpiknukud, keda juhib Jumal. Kuid esimese hüpoteesi püsitas Kreeka filosoof Thales (624
546 eKr), kes väitis, et lõputus universumis peab leiduma lõputu hulk eluga täidetud maailmu.
See väide ei kogunud küll palju toetust ja jäi pigem varju Aristotelese 200 aastat hilisemale
väitele, et Maa on keskel ja peale Kuud algab algaine eeter, kus ei olnud võimalik, et miski
eksisteerida saaks. 17. sajandil, mil leiutati teleskoop, hakati rohkem huvi tundma taeva vastu.