Punavetiktaimed
tumedam ja intensiivses valguses heledam. Isegi herbaariumis heledaks pleekinud taimed muutuvad
pärast täielikus pimeduses hoidmises uuesti tumedaks. (Trei, 1991)
EHITUS
Punavetikaid on olemas nii üherakulisi kui ka hulkrakseid. Viimane neist on tavalisem. Kõikide
hulkraksete punavetikate talluse aluseks on rakuline niit, mis võib olla harunenud, lame ja
terveservaline või lõhestunud ja liigestunud plaatidena. Tallused on suuruselt väga erinevad,
mikroskoopilised kuni 1-2 meetri pikkusued. Eesti merevetes kasvavad põõsakujulised punavetikad,
väheste eranditega. Rakulise niidi koorkiht ehk assimilatsioonikiht eritab rakkudevahelist ainet, mis
seob niidid ühtseks koeks. (Trei, 1991)
Rakkude keskosas asub suur vakuool, tsütoplasma on viskoosne ja paikneb seinmiselt. Rakukest
koosneb kahest kihist seesmisest tselluloosikihist ja välimisest pektiinkihist. Pektiinkiht koosneb
pektiinhapete kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Pektiinainete rühma kuuluvad ka erilised
annaabi.ee 
