Klaudios Ptolemaios ja tema kaardid
kopeerimine on üsna ebatõenäoline. Seega kindlustas Ptolemaios, et kaartidel
sisalduvad andmed ja teave säiliks ning kaardid oleks võimalik ümber joonistada.
Selleks järgis ta eelmiste kartograafide eeskuju jagades ekvaatori 360 ning võttis
ekvaatori põhja-lõuna suuna koordinaatide aluseks. Laiuskraad läbi Rhodese ja
Heraklese sammaste (praeguse aja Gibraltar) oli 36 ning see jagas maailma, mida
Ptolemaios tundis, peaaegu võrdselt kaheks. Pikkuskoordinaatide määratlemine osutus
aga suuremaks probleemiks. Kõigepealt oli vaja määrata mingile meridiaanile null
kraadi ja arvutada Maa ümbermõõt, saamaks õiged kaugused. Ptolemaios valis nulliks
selle meridiaani, mis läbib Fortune'i saari (usutakse, et tegu on Kanaari saartega), kuna
see oli tollel ajal kõige läänepoolseim tuntud punkt. Edasi märkis Ptolemaios ära, kus
laiuskraad ristub meridiaaniga võttes ühele kraadile vastama 400 staadioni (umbes
73 000 meetrit).