kujul. Sellele eelneb väsimuspragude teke ja arenemine pealiskihi all. Mõnikord on näha ka pragusid pealispinnal. Hõõrdekulumise uurimisega alustas 1946 a R. Holm, kes uuris elektrikontaktide kulumist. R. Holmi tööd arendas edasi J.F.Archard, kelle 1953 aastal väljatöötatud kulumise mudel on kasutatav ka tänapäeval ja mis väljendub valemiga (3.6). Selle järgi on materjali kulumine V võrdeline dimensioonita kordajaga k, läbitud tee pikkusesega s ja rakendava jõuga Fn ning pöördvõrdeline hõõrdepaari pehmema materjali kõvadusega H: V = k·Fn · s / H (3.6) 33 Enam kasutatakse materjaliuuringutes hõõrdekulumise arvutamiseks Lancasteri poolt pakutud lihtsustatud valemit: V = k ·· Fn · s (3.7) Hõõrdumisel toimub pinnakihi hõõrduvate paaride pinna purunemine, mis avaldub
Vastavalt indikaatorvõimsuse võrranditele võib järeldada ,et mootori Vs- silindri töömaht e = Le / Qk , kus Le = 3600 Ne ( kJ),ehk tsükli kasulik töö.mis on indikaatorvõimsus on võrdeline silindri diameetri ruuduga (D 2), 60 N e mootori käigukiirusega ja käigu pikkusesega. Reaalse mootori ekspluatatsioonis on võimalik indikaatorvõimsust Le = Le 3600 N e suurendada mootori pöörete arvu ja keskmise indikaatorrõhu e = =
annaabi.ee 
