Teraviljaviski
Maitsenaudingu saamiseks on tark võtta lonks viskit ja hoida seda hetke suus, enne kui alla
neelata. Maitse võib olla mahe, magusavõitu, kleepuv, terav ning veel paljude muude
omadussõnadega kirjeldatav. Maitse muutub veidi, kui viskit pisut pikemalt suus hoida. Eri
maitseid aistime suu eri osadega: keele otsaga magusat, keele külgedega hapukat ja soolakat,
keele tagumise osaga kuiva või kibedat. Järelmaitse on see, mida tunneme suus, kui viski on
alla neelatud. See erineb pikkuseit ja on tihti erinev viski esialgsest maitsest. Väga
vanade viskide puhul on järelmaitse tuntav veel pikka aega pärast maitsmist.
Kõige mitmekesisemad on erinevate viskide lõhnabuketid. Need on ilmselt ka viskide
eristamisel ja äratundmisel kõige olulisemad. On väidetud, et ainult maitse järgi on viskisid
eristada palju keerulisem, kui mitte võimatu.
Vesi, mida viskile lisatakse, peaks olema selge allikavesi, ideaalis samast allikast, millest on
saadud vesi viski tootmiseks
annaabi.ee 
